Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline.
Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood.

Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud  põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval.Kuplitel paiknevat metsa  ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa. Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad. Nõlvadel on kujunenud kuni 1,5 meetri kõrgused künniterrassid. Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad enamasti soometsad või -heinamaad.

Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses. Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on küüditamise ja ala metsastumise tulemusel samahästi kui hävinenud.Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast.

Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Karulas on  Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses.

Loodusmaastikega ala hõlmab umbes 70% rahvuspargi territooriumist.

Peamised maastikke ohustavad tegurid on traditsioonilise maakasutuse vähenemine, ebaseaduslik maavarade kaevandamine, intensiivne maaparandus ning metsa- ja põllumajandus. Nende ohtude vältimiseks on vajalikud järgmised tegevused: maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine.

Samamoodi nagu Karula loodus on väga mitmekesine, on kirju ka selle Eestimaa osakese minevik. Sajandite vältel on vana kihelkonda mitmel viisil jaotatud, võimud vahetunud, inimeste kombed muutunud, rahvastik sõdades vähenenud ja rahu ajal jälle kasvanud.

Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Ajaloo vältel toimunud administratiivsete piiride muutustest hoolimata on  kihelkond püsinud tervikuna - inimesi seovad võru keel, vanadest aegadest pärit igapäevaelu kombed ja harjumused, läbi sajandite püsinud sugulussidemed ning kõrgustiku loodusest tulenev elustiil.

Säilinud on sajandivanused taluhooned ja põllupaigad, suust-suhu liiguvad iidsed rahvajutud, teatakse muinasaegsete kivikalmete asukohti, räägitakse  metsavendadest ning hoitakse  korras esivanemate haudu Lüllemäel ja Kaikamäel.

Karula inimene paikne ja traditsioone austav. Uus tulija peab tükk aega ennast kohalikele "tõestama", enne kui ta päriselt omaks võetakse. Õppimist tahab keelgi. Kui siinne elanik oma ise oma elu ja ümbrust üsna tavaliseks peab, märkab külaline Karula rahva eripära ja tugevat sidet maa ning loodusega.