1993. aastal moodustatud Soomaa rahvuspark on noorim Eestis,
suuruselt (390 km²) aga Lahemaa järel teisel kohal. Rahvuspark asub Vahe-Eestis ja ta on loodud suurte rabade, lamminiitude, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Enamiku rahvuspargi territooriumist hõlmavadki suured sood, mida eraldavad üksteisest Pärnu jõgikonna jõed: Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõgi. Soomaa rabade hulgas on tähelepanuväärne Kuresoo, mille järsk lõunanõlv vastu Lemmjõge kerkib ligi 100 m pikkusel lõigul kuni 8 m. Rahvuspargi idaserval paiknevad Eesti kõrgeimad sisemaa luited, mis jäävad tänapäevasest mererannast u. 50 km kaugusele. Praeguse Läänemere eelkäija, Balti jääpaisjärve kõige selgemini välja kujunenud rannamoodustised paiknevad tänapäeval Sakala kõrgustiku loode ja lääneserval, märkides kunagist veetaset. Piirkonna luidetest on kõrgeimad Ruunaraipe luited, mille ahelik on 1,2 km pikk ja maksimaalselt 11–12 m kõrge.


Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult hooga alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 3–4 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 7–8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal.

Üleujutuste ajal kasutatti liiklemiseks haavapuust tahutud ühepuulootsikuid, Soomaale on iseloomulikud ka rippsillad, millest pikimad ulatuvad kuni 60 meetrini. Talvisel ajal läbisid praeguse rahvuspargi ala taliteed, mille ristumiskohtades tegutsesid kõrtsid. Taliteid mööda pääses liikuma kohalik rahvas, kuid need olid talviti ka lühimaks ühendusteeks Pärnu ja Viljandi vahel.