Suure-Jaani kihelkond

Suure-Jaani kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Groß-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal. Kihelkonnakirikuks oli ja on tänaseni Suure–Jaani Evangelist Johannese kirik.

Kirikukihelkond on asutatud 13. sajandi algul samadel aladel paiknenud muinaskihelkonna põhjal (Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland).  13.–16. sajandil kuulus kihelkond Viljandi komtuurkonda. 1865. aastal algas kihelkonnas talude päriseksostmine.

Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin) kuulunud kihelkonnas paiknes 12 mõisat – üks kirikumõis (Suure–Jaani), kaheksa rüütlimõisast peamõisat (Aimla, Jaska, Lahmuse, Lõhavere, Navesti, Olustvere, Sürgavere, Ängi) ning kolm riigimõisat (Reegoldi, Taevere, Vastemõisa) ning nendele lisandus veel viis karjamõisat (Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland).

Üsna tiheda asustusega kihelkond kattub suures osas praeguse Suure-Jaani vallaga. Vald on kihelkonnast paaris paigas küll veidi suurem. Lõunaosas ulatub ta paari küla ulatuses Kõpu kihelkonna aladele. Sama kehtib valla idaosa kohta, mis hõlmab ka Paenasti mõisa ümbrust Kolga-Jaani kihelkonnas (Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland).

Läti Henriku kroonikast võib lugeda, et selles piirkonnas on asunud rikkad külad, õitsevad talud ning oma vabadust hindav rahvas (Sakalamaa elu 1936, 111). Etnograafiliselt kuulus Suure-Jaani kihelkond koos Kõpu, Kolga- Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa kihelkonnaga Põhja-Viljandimaa ehk  Põhja-Sakala rühma. Üldjoontes vastas see ala hilisemale Suure-Jaani kihelkonnale, mida esmakordselt mainiti Juba 13. sajandil.

Tähtsamateks keskuseks selles piirkonnas olid praeguse Suure-Jaani, Lõhavere ning Olustvere ümbrus. Suure-Jaani kihelkond oli üks Viljandimaa kaheksast kihelkonnast ning asus maakonna põhjapoolses osas. Lõunasse jääb Kõpu kihelkond, lääne poole Tori kihelkond ja Pärnumaa. Suure-Jaani kihelkonda kuulusid varem Taevere, Sürgavere, Olustvere ja Vastemõisa vald ning Suure-Jaani linn, ühtlasi ka tänases Pärnu maakonnas paiknev Aesoo küla.

Kihelkonna alad asuvad tänapäeval peaaegu täies ulatuses kaasaegses Viljandi maakonnas. Ainult Kaansoo ümbrus (Navesti jõe keskjooksul) kuulub Vändra valda tänapäevases Pärnumaal (Valdo Praust & MTÜ Alt-Livland).

Kihelkonna pindala oli 789,61 km2. Endisest Suure-Jaani kihelkonnast külgnevad Soomaa rahvuspargiga Karjasoo, Kibaru, Kootsi, Kildu, Sandra ja Paelma küla. Kaansoo jääb tänase Vändra valla territooriumile.


Tekst: refereering Aili Umda " Suure-Jaani kihelkond" 1995