Sandra küla

Esimesi asukaid, kes Sandra küla maadele kodu rajasid, pole teada. Arvestades piirkonna geograafilisi iseärasusi ei saanud pidevate üleujutusperioodide ning suurte rabade tõttu tekkida soodsaid tingimusi muistsete asulate tekkeks. Võrreldes suulisi rahvapärimusi sellega, mida näitavad kaardid ning vakuraamatud, võib praeguse Sandra küla tekkeks lugeda 18. sajandi keskpaika. Selle piirkonna kohta Mellini koostatud Liivimaa atlases on märgitud mitmeid Sandra küla talusid – Sandra, Tuhkja, Upsi (Ubsi), Osju (Osjo), Murru (Murro). (Sein, H. Viljandi Muuseumi aastaraamat 2000; Soomaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000–2010)

Teisalt oli Raudna jõgi varasematel aegadel märksa veerohkem ning kasutusel intensiivse kaubateena (ka hansateena), mis mõistagi soodustas asustuse teket. (Soomaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000–2010)

Küla saavutas oma hiilguse 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Peamiseks elatusvaldkonnaks oli karjakasvatamine, sest suurveed võisid teravilja hävitada ja Raudna jõe äärsed heinamaad pakkusid kariloomadele rikkalikku sööta. Küla tühjenemine algas juba Eesti Vabariigi ajal ning selle põhjuseks olid popsiseaduse väljakuulutamine ja tüdimus alalises suurveehirmus elamisest. Palju elanikke küüditati pärast Teist maailmasõda Nõukogude Liidu võimu poolt. Tühjaks jäänud taluhoonesse rajati koolimaja, ent see koliti hiljem mujale ning nüüdseks on aastaid tühjana seisnud taluhoone varemetes. (Sein, H. Viljandi Muuseumi aastaraamat 2000 & Soomaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000–2010)

Pärast Teist maailmasõda kuulus Sandra Suure–Jaani rajooni Vastemõisa külanõukogu koosseisu. Eesti praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Sandra küla Viljandi maakonna Suure-Jaani valda (Soomaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000–2010). Tänaseks on Sandra küla pindalalt suurim Eesti küla ning on suurem isegi Tallinnast. (http://www.geopeitus.ee/aare/1622)