Tori kihelkond

Omaaegne Tori kihelkond hõlmas nüüdse Tori valla, Sindi linna ja Tootsi alevi, enamiku Are ja Paikuse vallast ning osi Kaisma ja Sauga vallast. Tori kihelkonna ala oli asustatud juba väga ammustel aegadel. 1967-68. aastal Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist põhja pool, Pullis avastatud mesoliitikumi (ajajärk jääaja lõpust kuni savinõude kasutuselevõtuni) asulakoht on seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Sealne Joldiamere (Läänemere nõos umbes 10200-9300 aastat tagasi asunud jahe riimveeline veekogu) rand asustati preboreaalse kliimastaadiumi (jääajale järgnenud periood, mil kliima soojenes veidi, kuid püsis siiski niiske ja jahedana) keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja kattus 2-3 meetri paksuse settega. 1969-76. aasta kaevamistel leitud tulekivi- ja luuesemete järgi otsustades kuulusid sealsed asukad lõuna poolt tulnud hõimude hulka, kes panid aluse Kunda kultuurile (Eesti Entsüklopeedia 7, lk. 518 (Pulli)). Sarnaseid leide on saadud üksikult veel piki jõge alla Reiuni ja ülesvoolu Lepakose ürgasulani.

Kuni Liivi sõjani kuulus Tori kihelkonna territoorium Pärnu komtuurkonda, Rootsi võimu ajal aga Pärnu krahvkonda (linnuselääni). Omaette kirikukihelkonnaks sai Tori 1634. aastal. 17. sajandi teisel poolel olid temaga mõnda aega ühendatud Häädemeeste ja Tahkuranna kihelkonnad. Orduajal Toris olnud Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Hiljem rajati Torisse puitkirik ja 1852-54 selle asemele nüüdne kivikirik, mis põles 1944. aastal varemeiks, kuid mida alates 1990. aastast taas taastatakse. 1869. aastal valmis Randiväljal Tori õigeusukirik.

Tori kihelkonna keskuses asunud Tori (saksa keeles Torgel) mõis oli 16. sajandil Pärnu ordukomtuuri peamõis, esimest korda mainitud 1528. aastal (Turgila) seoses ühe kohtuprotsessiga. 1621. aastal läks mõis erakätesse ning 1820. a-te teisel poolel renditi ta Liivimaa rüütelkonnale meriino lammaste ja tõuveiste pidamiseks. 1854. aastal sai peasuunaks hobusekasvatus ning 1930. aastal muudeti hobusekasvatussuunaga riigimõisaks. 

Tori alevik hakkas kujunema 19. sajandi lõpus, kuid kandis 1977. aastani Tõia küla nime (Eesti Entsüklopeedia 9, lk. 482 (Tori)).


Endise Tori kihelkonna
aladelt jääb tänase Soomaa rahvuspargi territoorkumile 
Riisa küla


Teksti refereering: Sooma rahvuspargi kultuurpärand. Käsikiri.  Koostaja: Kaja Alilender, Hillar Sein